Uuenduste allikad - Geoff Smithi intervjuu Arvo Pärdiga (6/6)

GS: Me rääkisime, kui raske on alustada teekonda tuumani, ja me rääkisime ka sellest, mis võiks olla teose lähtepunkt. Kas te võiksite mulle öelda, kuidas see lähtepunkt kasvab edasi näiteks „Litaaniaks”?

AP: „Litaania” oli hoopis teistsugune eksperiment. „Litaania“ ei ole selline tüüpiline tintinnabuli stiili esindaja, nagu näiteks „Passio” või „Tabula rasa”, mis on palju rangema struktuuriga. Ma võiksin ilmselt öelda, et „Litaania” tuum on umbes selline nagu madratsi all peidus olev hernetera. Mina ei ole printsess, aga mõistan sellegipoolest, kuidas selline ebaloogiline asi juhtuda võib.


GS: Suudate te mulle seda protsessi kirjeldada? Kas see on meditatsioon? Segu mõtlemisest ja tunnetamisest? Millist vaimuseisundit te viljelete?

AP: Tuleb ainult oma tajud õigeks timmida. Ei, see pole see... [Arvo vaatab Nora poole]

NP: Mina sind välja ei aita...

AP: Olgu, ma ei saa teile siin kõiki oma saladusi paljastada, muidu tekib oht, et reedan tahtmatult veel midagi liiga väärtuslikku. Osa selle küsimuse vastusest on niikuinii kirjutatud minu muusikasse. Kuulaja jaoks tõotab selle teabe lahtimõtestamine väga väärtuslikku kogemust.


NP: Mul on üks küsimus. Kui palju teil veel küsimusi on?


GS: Mul on neid praegu rohkem kui alustades!

AP: Hästi! Me kohtusime nagu need kaks eelpool mainitud rongi, mis vastassuundades sõites üksteisest möödusid.

 

 

Intervjuu ilmus ajakirjas The Musical Times 1999. aasta sügisel ja on avaldatud The Musical Timesi loal.



klaver.jpg