Tundmatu mehe nägu (5/8)

 

Salonen juhib tähelepanu Balti riikide hävituslikule saagale. „Mõelgem Arvo minevikule. Ta sündis sõltumatus riigis, mille okupeerisid siis Nõukogude väed, ning ükskõik kummal poolel sa seisid, seisid sa ikkagi valel poolel. Kui kuulusid natside vastu võitlevasse partisanisalka, võitlesid sa Stalini eest – ja vastupidi. Heliloojana tuntust kogudes suunas Arvo rohkem või vähem leebel moel teatava vastupanu oma muusikasse. Mõned aastad tagasi salvestasin ma „Credot“ ning keegi rääkis mulle, et selle esmaettekandel Tallinnas oli koor hüüdnud sõnade „Credo in unum Jesum Christum” vahele nõukogudevastaseid loosungeid. Ma arvan, et tema suhe Vene kultuuriga on keeruline, sest suures osas ammutab ta inspiratsiooni ja materjali ortodokssest traditsioonist, olles samal ajal eestlane.”

Sellesama suhte keskmes asub neljas sümfoonia, mille tausta moodustab püha kaitseingli ortodoksne kaanon ning mille alguses on pühendus kunagisele naftamiljardärile Mihhail Hodorkovskile, kes viibib praegu pettusesüüdistuse tõttu vanglas. Eicher leiab, et me ei peaks sellest liiga palju välja lugema – ja Pärt ei ole Hodorkovskiga kunagi kohtunud –, ent Salonen ütleb, et „pühenduse fakt ei pruugi olla küll esteetiliselt märkimisväärne, kuid samuti ei saa seda unustada. Inimesed suhtuvad Hodorkovskisse erinevalt. Mõnede silmis on ta lihtsalt korrumpeerunud ärimees, kuid Arvo arvab ta ilmselgelt olevat inimsoo eest kannatust kandva pühaku.”

Sümfoonia keskset motiivi varjutab pidevalt süngelt harmoneeritud pillikeeltevärin, märgistusega affannoso – „äreva ilmekusega”. Pärt ütleb: „[Pärast malbet avaosa] tuleb sisse teistsugune emotsioon; see ei ole äusserlich [väline], see on ... seda pigem pole.” Ta näitab mulle partituuri, mille igal leheküljel võib küll näha ja kuulda omaloodud tintinnabuli-stiili (kaks häält: üks neist arpedžeeritud, saatmas samm-sammult meloodiat), mis on kujundanud tema muusika mõtlikku iseloomu alates teosest „Alinale“, kuid seal peitub varjatud kujul ka affannoso element – „nii nagu sa ei saa muuta ega mõjutada planeetide liikumist, on see olemas, sa tunned seda.” Ent „hullunud” sibeliuslik coda näib sellise kindla väite külma ja lõikava tuulena ümber puhuvat. „Jah. Mõelgem sellele. See on sõnum publikule. Ent miski pole kadunud. Tõde on ... see on väljajätt.”



klaver.jpg