eUudiskiri liitu

Uudiskiri toob teieni Arvo Pärdi ja temanimelise keskusega seotud uudised ja sündmused. Liitumiseks täitke lüngad!

Newsletter image
 

Kõla spirituaalsus (1/14)

ARTHUR LUBOW | The New York Times Magazine

Nõukogude Liidust 1980. aasta jaanuaris koos abikaasa Nora ning kahe väikese pojaga läände emigreeruv Arvo Pärt peeti Bresti raudteejaamas kinni, et piirivalve saaks nende pagasi läbi otsida.

„Meil oli ainult seitse kohvrit, kõik mu noote, lindistusi ja kassette täis,” meenutas helilooja hiljuti. „Meile öeldi: „Kuulame õige!”” See oli suur raudteejaam, aga seal polnud kedagi peale meie. Me võtsime kassettmagnetofoni välja ning kuulasime „Cantust”. See kõlas kui liturgia. Siis kuulasid nad veel üht teist helikassetti – „Missa syllabicat”. Nad olid meie vastu väga sõbralikud. Ma arvan, et see oli kogu Nõukogude Liidu ajaloos esimene kord, kui miilits kellegi vastu lahke oli.” Helilooja naljatas, kuid tema sõnades kõlas ka terake tõtt. Kui ma hiljem küsisin Nora käest selle kummalise vahejuhtumi kohta piiril, ütles ta: „Ma nägin, kuidas muusika võim suudab inimesi muuta.”

Enamik kaasaegseid heliloojaid püüab kuulaja kõrva riivata või tema mõistust stimuleerida, šokeerida. Pärt mängib aga kõrgematele panustele. Tema tahab oma tööga puudutada midagi, mida ta ise nimetab hingeks – ning see on tal üsna märkimisväärses ulatuses ka õnnestunud. Kui ma oma sõpradele-tuttavatele mainisin, et kirjutan artiklit Pärdist, üllatas mind, kui paljud neist mulle vastasid: „Oi, mulle meeldib Arvo Pärt väga!” Sellist kiitust ei kuule kaasaegsest heliloojast rääkides kuigi tihti. Pärdi loomingut ei austata mitte ainult klassikalise muusika ringkondades (kus teda mõnikord siiski tagurlikuks ja igavaks peetakse), vaid tal on imetlejaid ka popmuusika vallas, näiteks Michael Stipe ansamblist R.E.M või Björk. Paljud Pärdi teosed on kirjutatud religioossetele tekstidele ning isegi tema instrumentaalteostes võib tihti aimata kiriklikku viirukihõngu. Ometi mõjuvad tema teosed ühtmoodi sügavalt nii uskmatutele kui usklikele. „See on kogu meid ümbritsevat müra arvestades otsekui lunastus,” ütleb viiuldaja Gidon Kremer.

 



klaver.jpg