eUudiskiri liitu

Uudiskiri toob teieni Arvo Pärdi ja temanimelise keskusega seotud uudised ja sündmused. Liitumiseks täitke lüngad!

Newsletter image
 

Arvo Pärt: “Ju me siis salaja armastame üksteist. See on väga ilus.” (1/9)

SIIM NESTOR | Eesti Ekspress

Kuidas hinnatakse Arvo Pärdi loomingut kergema muusika maailmas? Siim Nestori vestlus 11. septembril 75 aasta juubelit tähistava heliloojaga.

Ma olen jõudnud Laulasmaa rannametsa. Hommikune ere päike tungib läbi pilvekihi ja mändide alune on täis valget valgust, mis lõhnab puhkuse, kodu, õnnelikkuse järele.

Astun Arvo Pärdi maja trepile. Mul on kaasas kümmekond plaati – mõned neist eelmisel öösel ise komplekteeritud ja kõrvetatud – muusikaga, millega juubilarist helikunstnik väga sageli just kokku ei puutu. Rock’i, house’i, drum’n’bass’i. Drone-metal’it, post-rock’i, ambient-muusikat ja techno’t, mõned soundtrack’id. Need muusikanäited on kõik artistidelt, kes on kuskil kiitnud maailmakuulsat Eesti heliloojat, väitnud, et Arvo Pärt on nende suur lemmik või tähtis inspireerija.

Et selle erilise inimese eriline muusika jõuab kaugemale süvamuusika maailmast, ei ole ammu üllatus. Kõik vahest oskavad ette lugeda Pärdi tuntumaid austajaid popmuusika staaride hulgast. Michael Stipe, Björk, Nick Cave, just hiljaaegu kõneles temast kiitvalt Rufus Wainwright. Kui aga Pärdi loomingu sõpru kokku koguda, siis märkame, kuivõrd erinevatest muusikanurkadest on see seltskond pärit. Norra black metal-ansamblil Enslaved ja Londoni reivi- ja bassimuusikul Zombyl ei pruugi omavahel midagi muud ühist olla kui ühine soosik nüüdisaegsete heliloojate hulgast. Rääkimata sellest, et nende eneste looming kostab tulevat ja olevat sootuks teistest maailmadest, ehk isegi täielik vastaspunkt muusikale, mida loob nende eeskuju Arvo Pärt. Kui tegu on mõne endise punkariga, kes on jõudnud tungini noodistada midagi klassikalise muusika sarnast või atmosfääre loovat filmimuusikat, on puutekohad mõistagi ilmsed.



klaver.jpg